ELU projekti “Õpime mängides” rühm 1 “Eriliste laste erilised lelud” raames külastasid Jaanika Mürk, Epp Teekivi ja Britt Puusepp 29.04.2019 kell 11.00-13.00 Hilariuse kooli. Külastuse eesmärgiks oli välja selgitada erilistele lastele kohandatud mänguasjade vajadus, sobilikkus ning jätkusuutlikus. Kohapealseks kontaktisikuks olid õppejuht Kadi Pärn ja direktor Maarika Vorsmann.
Esitlus tehti mitmes osas. Esmalt tutvustati ELU projekti, eesmärke ja kohandatud mänguasju õpetajatele. Õpetajad said tutvuda ja mängida mänguasjadega. Seejärel tutvusid mänguasjadega kaks kerge vaimse alaarenguga ja nõrga peenmotoorikaga last. Hiljem andsid pedagoogid meie projektile küsimuste kaudu tagasisidet. Seejärel käisime lelusid tutvustamas klassides. Lastele mänguasjad meeldisid ning igaüks leidis endale meelepärase lülitiga lelu. Huvitav oli jälgida, laste käitumist ning lülitite sobivust. Lülititest sobisid lastele 3D lüliti ja CD plaadi lüliti just oma tundlikuse poolest. 3D lüliti sobis rohkem nendele lastele kelle peenmotoorika oskus oli tugevam ja oskasid nuppu vajutada. CD plaadi lüliti sobis nõrgema peenmotoorikaga lastele, kuna ei vajanud tööle minekuks tugevat vajutust.
Õpetajad andsid meie tegevusele ausa, positiivse ja asjakohase tagasiside. Kogu kohal olnud personal hindas meie projekti vajalikuks ning jätkusuutlikuks. Enamus õpetajaid pidas kohandatud mänguasju sobilikuks puuetega lastele. Lisaks toodi välja, et tulebki enne katsetada, et kellele on jõukohane ja kellele mitte. Tagasiside tulemusena peeti mänguasju vastupidavateks. Negatiivseks küljeks pidasid pedagoogid, et kui lapsel tekib huvi juhtmete vastu siis võib äkilisem laps need juhtmed kergesti ära lõhkuda või lahti kiskuda. Samuti tekkis küsimus, et kui nupp kinni kiilub siis võib laps liiga jõuliselt vajutada ja lüliti ära lõhkuda.
Kõige lapsesõbralikumaks lülitiks peeti CD plaadi lülitit ja 3D lülitit. Pedagoogide sõnul on nende meelest neid lüliteid mugav tööle panna ja lihtsam vajutada. Kõige vastupidavamaks lülitiks peeti 3D lülitit. CD plaadi lülitit peeti heaks, kuidas pedagoogide meelest peaks lüliti välimust muutma. Hetkel võib see lastes segadust tekitada, sest sama plaati kasutatakse muusika kuulamiseks. Positiivseks peeti CD plaadi lüliti puhul veel taaskasutust.
Lülitide ohtudeks peeti liiga pikki juhtmeid ja nendega seotud õnnetusi. Samuti arvati, et CD plaadi lüliti ja otseühenduse lülitid on liiga kergesti purunevad. Positiivse poole pealt peeti lüliteid tundlikeks ja kergeteks.
Laste suurimaks lemmikuks osutus elevant. See köitis enamuste laste tähelepanu. Ka õpetajad pidasid seda oma lemmikuks ning tekkis juba idee, kuidas nemad saaksid seda oma õppetöös kasutada. Kõige vähem huvi pakkusid seened ja neid oleks põnev katsetada veidi hämaramas või pimedas ruumis.
Üldine tagasiside meie projektile ja kohandatud mänguasjadele oli positiivne. Õpetajad ja lapsed panid meid jälle märkama asju mille peale kohandamise käigus ei osanud tulla. Üleüldine otsus oli, et projektiga peab jätkama ning kindlasti soovisid ka teada saada, mis edasi saab.
Siit ka mõned pildid üritusest:
Britt ja Jaanika tutvustamas mänguasju.Õpetajad ise lüliteid proovimas.3D prinditud lüliti
ELU projekt “Elektrooniliste mänguasjade kohandamine erivajadusega lastele”
Friedrich Fröbel on öelnud, et mäng on lapsepõlves inimarengu kõrgeim väljendus, kuna see üksi on vaba väljendama seda, mis toimub lapse hinges. Tänu mängule õpib laps tundma iseennast ja enda ümber olevat maailma. (Koort, 1996.) Lapsele on mängimine sama oluline kui kõnelemine, liikumine, muusika ja kunst. Mängimine on bioloogiline vajadus ja lapse loomulik tegevus. Tung mängida on olemas igas lapses, kuid mängimist on vaja õpetada ja mänguoskusi täiskasvanu poolt suunata. Mängu kaudu avaneb lapse loovus. (Mere, 2006.) Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks ja arenemiseks ja mängimisvajadus on väikelapse üks põhivajadustest. Mäng on tegevus, mis kõige paremini vastab lapse füüsilistele ja psüühilistele vajadustele ning eriomadustele ja on oluline lapse tervikisiksuse kujunemise jaoks. Mängus laps õpib mõistma maailma, eri olukordi, kogeb tõeliselt ja sügavalt eri tundeid, nii hirmu kui rõõmu ning õpib oma tunnetega mängu kaudu hakkama saama. Võime mängida on ääretu võimalus igale lapsele. Mäng annab võimaluse suhelda ümbritseva maailmaga. Mida mitmekülgsemalt ja sügavamalt laps oma mängudega maailma vallutab, seda paremad eeldused avanevad talle uute arenguetappide ülesannetega hakkama saamiseks (Brotherus, Hytönen, Krokfors, 2001; Spivakovskaja, 1986.)
Fröbel oli esimene teoreetik, kes märkis ära mänguasjade arendavat tähtsust lapse arengule (Torm, 2000). Mänguasi on vahend lapse arendamiseks. Mänguasja muretsemisel tuleb mõelda sellele, et mänguasi tõesti arendaks last ning oleks tema arengule ja eale vastav. Eakohased lelud arendavad laste tunnetustegevust, pakuvad erinevaid suhtlemiskogemusi ja aktiviseerivad kõnet. Erinevate mänguasjadega tegelemisel peab laps kasutama erinevaid võimeid ja oskusi ning neid ka arendama – mõni mänguasi nõuab käeosavust, teine fantaasiat, kolmas head mälu. (Liik, 1995, viidanud Lehte Tuuling)
Kahjuks on nii, et kõik lapsed ei ole arenenud ühtmoodi. Mõnel lapsel on erilised vajadused, millega meie peame arvestama. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2011) §8.1 ütleb, et erivajadusega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja
kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas. Lastekaitseseadus (2014) §2 on öeldud, et igal lapsel on õigus arengule ja võrdsele kohtlemisele ja lapse huvid tuleb esikohale seada kõigis ettevõtmistes. See tähendab, et ka erivajadusega laps peaks saama mängida neid arendavate mänguasjadega.
Erivajadustega lastel on võrreldes eakaaslastega vähem võimalusi mängimiseks, maailma avastamiseks ja iseseisvumiseks. Mida keerulisem on erivajadus, seda keerulisem on leida lapsele sobivat mänguasja, millega ta saaks iseseisvalt mängida. Puudega lastele mänguasjade valimisel ja valmistamisel on oluline neid nüansse arvestada ja kasutada erineva sisu, tekstuuri ja suuruse ning kujuga lelusid. Puudega lapsele on parim mänguasi selline, mis on valmistatud just talle ja tema eripära arvestades. Personaalne lelu arvestab lapse eripära parimal moel. Terapeutiliselt väärtuslik mänguasi aitab lapsel lisaks mängurõõmule ka puudega võidelda, arendab lapse nõrku külgi ja muudab tüütu harjutamise mänguks. Õpetav – arendav lelu on samas ka õppevahend, mis näitlikustab ja lihtsustab arusaamist ja meeldejätmist. Mänguasjade toel saab edukalt õpetada eneseteenindamist, kujundada tööharjumusi, kinnistada teadmisi ja oskusi. Mängus on oluline ka koosolemise tunne. Hea mänguasja puhul, mis haarab lapsi, pole oluline, kes on mängus partneriks. Mänguasi võib olla sillaks puudega lapse ja teiste mängukaaslaste vahel. (Mere, 2006.)
Eestis on eelnevalt kohandatud mänguasjade projektiga tegelenud LUDI vahendusel Mati Mõttus ja Sonia Sousa. Ludi projekti eesmärgiks oli erivajadusega laste mänguasjade ja tehnoloogia kasutatavuse ja kättesaadavuse kavandamine, arendamine ja hindamine.
Kasutatud allikad:
Brotherus, A., Hytönen, J., Krokfors, L. (2001). Esi- ja algõpetuse didaktika. Tallinn: TPÜ Kirjastus.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Riigi Teataja I 2008, 23, 152
Koort, A. (1996). Fröbeli pedagoogika põhimõtteid ja nende maailmavaatelised eeldused.
Lastekaitseseadus (2014). Riigi Teataja I, 12.12.2018, 4
ELU projekti “Õpime mängides” raames külastasid Jaanika Mürk, Epp Teekivi ja Maiken Soosalu 18.04.2019 kell 14.00-15.00 Käo Põhikooli. Esitlust juhtis Jaanika Mürk. Koolis kohapeal tegid Epp Teekivi ja Maiken Soosalu pilte ja videosid. Käisime 18.04.2019 kell 14.00-15.00 Käo Põhikoolis tutvustamas oma projekti „ Eriliste laste erilised lelud“. Sealne personal võttis meid väga soojalt ja avatud meelega vastu.
Presentatsioonil osales 4 õpetajat ning 6 last. Lapsed olid erinevate peenmotoorika häiretega. Kuuest õpilasest neli olid ratastoolis. Laste seas oli ka üks pime tüdruk, kellel on tetrapleegia. Õpilased kes ei olnud ratastoolis, neil on motoorse koordinatsiooni häired, ei suutnud oma jäsemeid sihipäraselt kasutada. Esitlusel osalesid lapsed kellel kõigil on tserebraalparalüüs.
Alguses esitlesime ELU projekti eesmärke, teooriat, kohandatud mänguasju. Peale projekti tutvustamist said lapsed kohandatud mänguasjadega mängida ning neid katsetada.
Koolikülastuse eesmärgiks oli välja selgitada erilistele lastele kohandatud mänguasjade vajalikkus, sobilikkus ja jätkusuutlikus.
Pärast esitlust ja mänguasjadega tutvumist/ mängimist andsid Käo Põhikoolis töötavad pedagoogid projektile tagasisidet. Tagasisidestamise jaoks oli eelnevalt valmis tehtud küsimustik.
Õpetajate poolne tagasiside kohandatud leludele oli positiivne, aus ja asjakohane.
Presentatsioonil osalenud koolipersonal hindas antud projekti vajalikuks. Pedagoogid tõid välja selle, et kohandatud mänguasjad muudavad mängimise protsessi lihtsamaks ning põnevamaks. Samuti toodi välja, et projekti võiks kindlasti edasi arendada.
Kohandatud mänguasjade sobilikkust peenmotoorika häirega lastele hindasid õpetajad heaks, kuid tõid välja selle, et laialiolevaid juhtmeid oli liiga palju ning need tõmbasid liigselt laste tähelepanu. Soovitasid meil mõelda sellel, et ehk oleks parem idee kinnitada mänguasjad mõne aluse külge kus juhtmeid poleks näha ning need ei segaks last. Juhtmete poole pealt toodi veel miinuseks see, et lapsed võivad neid suhu toppima hakata, lelu võib laua pealt maha kukkuda ning põrutuse tagajärjel võib puruneda kas lelu või kohandatud vahelüli. Kohandatud mänguasjade ideed hinnati jätkusuutlikuks, kui loodud lüliteid täiendada ja edasi arendada.
Kõige paremaks kohandatud lülitiks hinnati CD-plaadi meetodit. Selle töötamispind oli kõige laialdasem, lastele kõige kasutussõbralikum ning lihtsam vajutada. 3D printeriga tehtud lüliti nupp oli laste jaoks liiga jäik ning nad ei suutnud seda iseseisvalt vajutada ja kasutada. Seda lülitid peaks kindlasti lastele kohandama ning lihvima, siis oleks Käo Põhikooli õpetajate arvates hea lahendus. Üks pedagoog tõi välja selle, et 3D printeriga valmistatud lüliti kindel vajutuspind võiks olla lüliti üldisest värvist eraldatud, siis teaks laps täpselt kuhu vajutama peaks, et mänguasi tööle hakkaks või siis kogu pind võiks olla puudetundlik nagu valmislahendusega lülitil. Otseühendusega tehtud lüliti ei töötanud väga hästi, pidi tabama kindlat kohta, et annaks ühendust edasi, kuid sellegipoolest hinnati ta kõige vastupidavamaks lülitiks. CD plaadi lüliti kohta toodi välja see, et plaadi pind võiks olla rohkem kaetud, et lapsed ei topiks oma näppe kahe plaadi vahele.
Battery-interputeri ühenduse vastupidavus oli õpetajatele küsimusi tekitav. Pedagoogid olid kahtlevad kas jootekohad on vastupidavad kui lapsed igapäevaselt kohandatud lelusid kasutavad.
Lastele meeldis kohandatud mänguasjadest kõige enam haukuv koer. Samuti pakkus huvi elevant, kes pildus liblikaid. Kohandatud elevandi miinuseks tooksime välja selle, et lapsed soovisid kohe liblikaid korjama hakata ning unustasid nupu vajutamise ära, tähelepanu hajus teisele tegevusele. Valgust andvad seened olid kõige vähem huvi pakkuvamad, sest nende valgus oli liiga hele ja lapsed ei pannud tähelegi, et nad need põlema vajutasid. Parem kasutusala oleks pime ruum.
Üldine tagasiside kohandatud mänguasjadele oli positiivne. Käo Põhikoolis töötavad õpetajad suunasid meie tähelepanu aspektidele, mille peale meie grupp kohandamise käigus ise ei tulnud. Samuti jagasid endapoolseid ideid, kuidas erivajadustega lastele kohandatud lelusid veel paremaks ja lastesõbralikumaks muuta. Samuti soovitasid nad projektiga jätkata, sest idee on nende arvates hea ja vajalik.
Lõpetuseks üritusest mõned pildid :
Jaanika ja Epp tooteid tutvustamas.Lapsed toodetega tutvumas.Pisike liikuv koer meeldis kõigile.Elevandi liblikad pakkusid rohkem huvi kui nupp.
05.03.2019 vaatasime videoid ning õpetusi sellest, kuidas kohandada mänguasju erivajadustega lastele. Paralleelselt videote ja õpetuste vaatamisega, tegime märkmeid ning kirjutasime paberile üles vajaminevad vahendid.
Esimene video, mida vaatasime oli sellest, kuidas teha patarei katkestajat kohandatavale mänguasjale. Antud videos oli hästi näha, samm-sammu haaval, mida tegema peab. Samuti sai video põhjal hästi kirja panna vajaminevad vahendid. Hea oli veel see, et näidati ära mitu võimalust, kuidas teha patarei katkestajat. Miinuseks võiks tuua selle, et kõike näidati veidi kiiresti ning seetõttu võib asi esimesel vaatamisel segaseks jääda, kuid samas on võimalik video alati panna pausile või tagasi kerida. Takistuseks võib olla veel ka vähene inglise keele oskus. Kokkuvõtteks arvame, et antud video on hea, patarei katkestaja valmistamiseks. (https://www.youtube.com/watch?v=1yP8jkMMKt0)
Teine video oli sellest, kuidas kohandada mänguasja otseühendusega lülitisse, lõigates läbi mänguasjas olevad juhtmed ja ühendades need aux juhtmega. Antud videos näidatakse samuti samm-sammult ära kõik vajalikud liigutused ja tegevused. Selliseks kohandamisviisiks pole vaja just palju vahendeid, kuid videos on siiski näha ka neid üksikuid asju, mida vaja läheb. Samuti nagu eelmisel videol, võib ka selle video arusaamiseks olla takistuseks vähene inglise keele oskus. Arvame, et antud videot on väga hea kasutada kohandatud mänguasjade tegemisel. Lisaks on see veel väga lihtne. (https://www.youtube.com/watch?v=nxNtdBfaoW8)
Kolmas video, mida vaatasime oli 3D lüliti tegemisest. Videos on hästi näha, kuidas, mida tegema peab ning millises järjekorras. Antud video põhjal on hea teha ka ostunimekirja asjadest, mida lüliti tegemiseks vaja läheb. Ka selle videoõpetuse puhul, võib aru saamist takistada vähene inglise keele oskus. Videot on väga hea kasutada 3D lüliti tegemiseks.
Videotest vaatasime kõige viimasena seda, kuidas kohandada juba olemasolevat lülitit mänguasja jaoks. Näha oli samm-sammult kõik, mida tegema peab, mis on algaja jaoks väga hea. Miinusena tooksime välja selle, et räägiti väga kiiresti ning inglise keeles, see võib olla takistuseks õpetusest aru saamisel. Antud video sobib hästi kohandamise õppimiseks.
Viimaseks lugesime ja vaatasime metoodilist juhendit CD lüliti tegemisest. Juhendis on samm-sammult kirjutatud seda, mida tegema peab ning juurde on lisatud igast sammust ka illustreeriv pilt, mis aitab paremini tehtut mõista. Samuti on väga hea, et kohe alguses on välja toodud kõik vajalikud materjalid, mis lihtsustab asjade ostmist. Kahjuks on ka see materjal inglise keeles ning see võib olla takistuseks neile, kes inglise keelt ei valda. Arvame, et antud juhendit on väga hea kasutada, siis kui on soov valmistada CD-plaadist tehtud lülitit.
Juhend annab võimaluse iseseisvalt kohandada elektrilisi mänguasju lülitiga mänguasjadeks. Dokument annab ülevaate lülitiga kasutatavatest mänguasjadest, eesmärgist, lülitite võimalustest, töövahenditest ning -meetoditest.
Eesmärk: Valmistada lapsele või noorele sobiv ja arendav mänguasi, arendamaks tema käe liikuvust, käe vajutustugevust ja pakkuda mängulusti. Sihtgrupp: Erivajadusega lapsed ja noored, kellel on raske igapäevategevustes käsi kasutada (tserebraalparalüüs, hüpertoonus kätes, jäsemete deformatsioon jne)
Arendab: Lapse käe liikuvus paraneb. Paraneb lapse tunnetus käes. Laps saab kohese positiivse impulsi peale tegevust.
Metoodiline kasutus: Elektrilised mänguasjad hakkavad tavapäraselt tööle väikest on/off-lülitit kasutades. Lastel, kellel on käte kasutamine/liikumine piiratud, on võimatu väikest nuppu vajutada. Selleks, et laps saaks elektrilise mänguasjaga mängida, võetakse lelu ning lisatakse tootele suur lüliti. Kui laps hoiab nuppu all, siis mänguasi töötab ja kui ta vabastab nupu, siis mänguasi lülitab end välja. Osad mänguasjad on võimalik kohandada ka nii, et kui laps vajutab nupule siis hakkab mänguasi tööle ja kui ta vajutab uuesti siis lõpetab mängimise.
Toote üldine skeem: Toode koosneb mänguasjast, suurest lülitist ning nende vahelisest vaheühendusest. Mänguasi ühendatakse lülitiga kas kasutades patareide vahele pandavat patarei segajat (battery interrupter) või otseühendust (muutes olemasolevat mänguasja elektriskeemi).
Juhendi valmistasid TLÜ ELU projekti raames alushariduse ja eripedagoog-nõustaja üliõpilased, kellele oli projekt esmane elektritöö kogemus. Projekti aitas läbi viia TLÜ Digitehnoloogiate Instituudi süsteemiadministraator Tanel Toova ning Eesti Tegevusterapeutide Liidu aseesimees Anne-Mari Rebane. Projekti vajalikkust kinnitas Eesti Puuetega Inimeste Koda.
2. Töövahendid ja -meetodid
2. 1 3.5mm audio kaabel
Lüliti ja mänguasja ühendamisel kasutatakse 3.5mm pistiku ja pesaga mono või stereo audio kaablit. See on väljakujunenud standard, millega tehakse enamasti kõik lülitid ja kohandatud mänguasjad. Antud kaabli kasutamine võimaldab valminud lahendusi kombineerida poest ostetud lahendustega.
Mänguasja või patarei segaja külge pannakse 3.5mm mono (või mono konfiguratsiooniga stereo) pesa ning lüliti külge 3.5mm mono või stereo pistik. Pistik või pesa lisatakse selleks, et erinevaid lüliteid ja mänguasju oleks võimalik omavahel vastavalt vajadusele vahetada. Võimalik on ühendada mänguasi ja lüliti ka jäädava ühendusega ehk ilma pistikut ja pesa kasutamata, kuid sellisel juhul on rikke korral vea tuvastamine raskem.
Joonis 1. Vasakul 3.5mm seina sisse mutriga kinnitatav pesa ja vabalt rippuv pesa (alumisele osale joodetakse külge juhe), paremal 3.5mm audio ja stereo pistikuga kaabel).
Kõige lihtsam on kasutada 3.5mm audio kaablit, kus ühes otsas on juba mono pistik ja teises mono pesa. Sellise kaabli saab keskelt pooleks lõigata ning ühte poolt kasutada mänguasjal ja teist lülitil. Sellist kaablit on aga raske leida ning seetõttu soovitame osta mono või stereo pistikutega kaablid ning eraldi mono pesad (vt Joonis 1), millele joodetakse külge montaažijuhe. Mono pesa asemel võib kasutada ka stereo pesa, kuid siis tuleks joota see kokku mono konfiguratsioonina töötavaks – siis on tagatud, et ta töötab nii mono kui stereo lülititega. Pesasid on kahte sorti- ühed, mis jäetakse väljaspoole mänguasja rippuma ning teised, mille jaoks puuritakse mänguasja seina auk ning kinnitatakse mutriga sinna külge.
2. 2 Jootmine
Enne jootmist on vaja ära puhastada elektrijuhtmete otsad spetsiaalsete tangidega. Jootmiseks läheb vaja kolmandat kätt, jootmiskolbi ja traati. Peale jootmist saab elektrijuhtmetele katteks panna termokahanev rüüs, mille kokku tõmbamiseks on vaja teda natuke kuumutada, näiteks tulemasinaga. Teine võimalus on elektrijuhtmed katta tavalise isoleeriga, mida tõmmata peale paar ringi. Elektijuhtmeid on vaja katta selleks, et nad püsiksid paremini, tugevamalt ja kauem koos
2. 3 Multimeetri kasutamine
Multimeetrit kasutatakse takistuse mõõtmiseks. Kui on vooluring, siis on takistus väike. Multimeetrit kasutades saab teada, milliste nupu jalgade külge tuleb juhe joota. Juhtme otsad tuleb joota nende jalgade külge, mis on koos ning nupu alla vajutades on takistus väike. Takistuse mõõtühik on oom.
2. 4 3D printimine
3D printimise kättesaadavamaks ja odavamaks muutumine võimaldab ka tavakasutajal luua plastikust asju, mida varem ise teha polnud võimalik. Sellisteks asjadeks on teiste seas ka erinevad abivahendid, sh lülitid. 3D printereid on erinevaid. Nende hinnad algavad 200 eurost kuni 70 000 euroni. Ühekordseks lülitite valmistamiseks sobib kodus kasutatav 200 eurone Hiinast ostetud printer. Parimaks variandiks peab Tanel Toova Original Pruusa I3 MK 5 kit mudelit hinnaga ca 800 eurot, kuna see töötab kiiresti ja täpselt ning ühildub paljude programmidega.
3D printerit valides on tähtis mõelda, kas me tahame masinat kasutada pikaajaliselt või vaid paari lüliti valmistamiseks. Kas printer töötab meile vajalike failidega? Kas soovime mugavust, täpsust, elektri ökonoomikat või mitte? Kas soovime printimistraati vahetada käsitsi või automaatselt? Vastavalt nendele parameetritele tuleks valida ka 3D printer. Juhul kui 3D printer puudub ja seda pole plaanis osta siis Eestis on mitmeid 3D printimise teenuse pakkujaid, kes kas võimaldavad inimestel ise printerit kasutada (N: Innovatsioonilaboris Tallinna Keskraamatukogus) või prindivad esemed inimese eest välja Oomipoes Järvel või Lasnamäel.
Hetkel tavakasutajale kättesaadavad ja taskukohased 3D printerid töötavad ABS-plasttraadiga. Traadist võetakse materjali, sulatatakse ja valatakse ettenähtud vormis kiht-kihiti üksteise peale. Traadivalik on suur – valida saab värve, tugevust, keskkonnasõbralikkust. Keskmiselt maksab 1 kg traati ca 25 eurot. Keskkonnasäästlikum materjal on PLA.
3D printeri kasutamisel on võimalik mudeleid ise luua, kasutades selleks sobivat tarkvara – näiteks Solid Edge, Autodesk Meshmixer, 3D Builder jpt. Kuid lihtsam võimalus on leida sobiv mudel juba kellegi teise loodud ja avaldatud mudelite hulgast. Sobivaid mudeleid on võimalik leida näiteks Thingiverse portaalist olemasolevate failide seast. Selleks tuleb installeerida arvutisse näiteks 3D Viewer, kust saab vaadata, milline toode välja nägema hakkab. 3D printimise tarkvara näitab ära materjali kulu ning valmistamiseks mõeldud aja.
Meie grupp kasutas 3D lülitite valmistamiseks MakerBot Replicator 2X masinat, mille võimsus on 24W/9,6A ja 250W ning printeris Gismo Dorks traati. Katsetasime ühte, täpsemalt ATMakersi poolt loodud 3D lüliti mudelit, mille jaoks on loodud ka kaamera kinnituse (camera mount) mudel. 3D lüliti koosnes kolmest osast, mille printimiseks kuluv aeg oli 5 tundi ning materjali kulus 60 grammi.
3. Lülitid
Lülitid peavad olema kasutajasõbralikud. Nad peavad olema libisemis- ja purunemiskindlad. Tähtis on, et lülitid oleksid tundlikud ja kasutaja saaks impulsi juba lüliti otsale vajutades. Tähtis on ka lülitite elektriohutus ja põrutuskindlus.
Meie tootevalikus on kolm erinevat lülitit – 3D prinditud lüliti, kohandatud poest ostetud lüliti ning CD-plaat lüliti. 3D prinditud lülitile printisime juurde veel kaamera kinnituse, mis võimaldab antud lülitit kinnitada kaameratele mõeldud statiividega vastavalt kasutaja vajadustele erinevate asjade (ratastool, peatugi, laud jne) külge. (vt joonis 2).
Joonis nr 2 Valik 3D prinditud lülitiga sobituvatest statiividest, mis võimaldavad lülitit paigaldada (vasakult all) toru külge, klambriga plaadi külge, vaakumiga laua külge või mässida statiivi jalad ümber vajaliku objekti (sinine üleval). Paremal kaamera kinnituse näidis. Punasega on tähistatud kohad, kuhu kinnitatakse lüliti.
Kaamera kinnituse printimiseks tuleb valida kolme versiooni vahel sõltuvalt löökmutrist, mille sellele hiljem lisate. Löökmutriks ei sobi Euroopa (H4,H6 jne) vaid vaja on Ameerika versiooni. Neid pole Eesti poodides saada ning tuleb eraldi tellida. Bill Binko, mudeli autor, soovitab printida 7/16 versiooni kui pole kindlat löökmutrit käepärast. Siis sobib sinna nii 5/16 (jääb väike vahe) kui ka 9/16 (kui panna kuuma liimi enne löökmutri paika asetamist) löökmutter.
3.1 3D prinditud lüliti
Vajaminevad tooted:
3D prinditud lüliti osad
Mikronupp
Jootmistarvikud
Tina jootmiseks
3.5 mm (mono või stereo) pistikuga audiokaabel
Vedru
Multimeeter
Kaablilõikustangid
Kõigepealt on on vaja lahti keerata 3D prinditud lüliti ja proovida, kas mikronupp mahub sinna sisse. Seejärel on vaja võtta 3,5mm mono või stereopistikuga audiokaabel ning puhastada juhtme ots kaablilõikustangidega ca 0,5mm. Juhe tuleb tõmmata läbi 3D prinditud lüliti augu ning läbi tõmmatud osa külge tuleb teha sõlm, et juhe august tagasi ei jookse.
Nüüd tuleb võtta mikronupp ning mõõta multimeetriga, kumba pidi on nupul jalad koos ning kumba pidi lahku. See on vajalik selleks, et teada, millise jala külge millist juhet joota. Kui on vooluring, siis takistus on väike. Juhtme otsad tuleb joota nende jalgade külge, mis on koos ning nupu alla vajutades on takistus väike. Juhtme otsad tuleb joota üks ühele poole ja teine teisele poole. Kui juhe on nupu külge joodetud, siis asetada mikronupp 3D lülitis oma pesasse ning peale panna vedru, enne kui 3D lüliti kinni keerad. Kui vedru pole õige suurusega, siis lõigata ta lüliti jaoks sobivaks. 3D lüliti keeratakse kinni ja toode on kasutuskõlblik.
3.2. CD-plaat lüliti
Vajaminevad tooted:
Kaks CD plaati
Käärid
Kleepuv vaskfooliumi leht
Kleebitava tagusega krõpsud
3.5 mm (mono või stereo) pistikuga audio kaabel
Kaablilõikustangid
tina jootmiseks
Jootmiskolb
Multimeeter
Kõigepealt tuleb võtta kaks CD plaati ja kleepuv vaskfooliumi leht. CD plaat tuleb panna vaskfooliumi lehe peale ja joonistada kaks CD plaadi kujulist ringi. Joonistada tuleb ka sisemine ring! Joonistatud ringid tuleb välja lõigata ning üks ring kleepida ühe CD plaadi peale ja teine joonistatud ring teise CD plaadi peale, kleepida plaadi sellele poolele kus pole kirja/reklaami. Võimalik on sama toiming teha ka teibitava alumiiniumlehega! Võta kaks sobiva pikkusega kiulist montaažijuhet 0,14mm (värvus pole oluline) (ca 40 cm). Tõmba ca 5mm ulatuses kaabliisolatsioonitangidega (nr 14) isolatsioon traadi küljest. Tähtis on, et isolatsioonita kiht ei oleks pikk, sest muidu võivad traadid omavahel kokku minna ja tekitada lühise. Kui isolatsioonita on liiga väike osa, siis on raske joota. Jooda tina väheses koguses traadi otsa ja ka isolatsioonitüki otsa. Joota tuleb üks traat ühele CD plaadile. Jälgi, et joodetud koht saaks ca 1-2cm kaugusele äärest. Teine traat jooda teisele CD-plaadile. Järgmisena tuleb lõigata kleebitava tagusega krõpsud 2 paraja suurusega tükki, mis kleebitakse CD plaadi fooliumi poolse küljele traadi peale. Ühele traadile emane pool ja teisele CD plaadile isane pool. Mõlemale CD plaadile
tuleb kleepida krõpsuriba vastakuti et nad omavahel kohtuksid ja külge haakuksid. Vaata, et traadid oleks vastakuti. Pane CD plaadid kokku. Lüliti on valmis. Lüliti on üpriski madal ja seetõttu saab seda kasutada väga vähese käeliikuvusega lastel. Samuti saab lülitit kasutada jalaga või peaga lülitamiseks.
3.3. Kohandatud lüliti
Vajaminevad tooted:
3.5 mm (mono või stereo) pistikuga audio kaabel (AUX-juhe)
Multimeeter
Tina jootmiseks
Jootmiskolb
Kaablilõikustangid
Vasktraat
Kui tunnete, et lüliti tegemine on keeruline või aeganõudev, siis soovitame osta poest ca 5-6 eurot maksva lüliti ja kohandada see soovitud mänguasjaga. Esmalt avage nupp ja vaadake toote elektriskeemi. Multimeetriga tuleb mõõta, milline osa juhib elektrit ja milline on maandusosa. Järgnevalt võtke 3,5mm mono või stereo pistikuga audiokaabel. Lõigake see pooleks. Leidke seest punase ja kollase isolatsiooniga ots. Puhastage kaabliisolatsioonitangidega juhtme otsad. Kontrollige, kumb pool juhib elektrit ja kumb on maanduspool. Jooda nii, et üks juhtme ots läheks maanduse ja parempoolse kanaliga kokku ja teine vasakpoolse kanaliga kokku. Jälgi, et jootmisel ei takistaks juhtmed hilisemat kaane sulgemist. Sulge kaas. Toode on valmis kasutamiseks.
Toode läheb on/off lülitiga mänguasja patarei ja selle ühenduse vahele. Seda on vaja, et saaks hiljem ühendada tootele lüliti (3D lüliti, ostetav lüliti, CD-lüliti). Toodet on võimalik kasutada vaid siis, kui lelu lülitamine on vaid ühest nupust teostatav. Kui mänguasjal on kõhul/käev või mõnes muus kohas teine lüliti, siis selline ühendus kohandamiseks ei sobi.
Kõigepealt oleks hea kõik asjad laua peale laotada, et kõik oleks silme ees ja nähtaval. Tuleb lõigata patarei otsa suurune tükk vaskteibist. Lõika 2 sarnast tükki. Lõika isolatsioonist sama suur tükk ning teibi vask mõlemale poole isolatsiooni nii, et nad teineteisega kokku ei puutuks. Lõika kaks sobiva pikkusega kiulist montaažijuhe 0,14mm (värvus pole oluline) (ca 40 cm). Tõmba ca 5mm ulatuses kaabliisolatsioonitangidega (nr 14) juhe otsast puhtaks, tähtis on, et isolatsioonita kiht ei oleks pikk, sest muidu võivad traadid omavahel kokku puutuda ja lühise tekitada. Kui on liiga vähe isolatsioonita kihti, siis on raske joota, sest pinda on vähe. Jooda tina väheses koguses traadi otsa ning jooda väike kogus tina ka vaskteibi peale, mõlemale poole. Üks traat läheb ühele poole pinda ja teine teisele poole pinda. Traadi metallpind ei tohi üksteisega kokku minna. Tähtis on kontrollida, et vask ei sulaks ega ei kortsuks.
Edasi tuleks kaablilõikustangidega puhastada ka juhtmete teised otsad. Seejärel tuleks võtta 3.5 mm mono pesa kaablile ning keerata see lahti. Vedruga poolest tuleks läbi tõmmata juba puhastatud otsega juhtmed ning mono pesa teise poole külge tuleks joota need mõlemad juhtme otsad. Joota tuleks nii, et üks juhtme ots läheks maandusega kokku ja teine juhtme ots vasakpoolse kanaliga kokku. Vt videot meie blogist.
Lõpuks keerad mono pesa mõlemad pooled omavahel kinni.
5. 3D prinditud lüliti ühendus
Vajaminevad tooted:
3D prinditud lüliti
Mikronupp
Jootmistarvikud
Tina jootmiseks
3.5 mm (mono või stereo) pistikuga audiokaabel
Vedru
Multimeeter
Kaablilõikustangid
Kõigepealt on on vaja lahti keerata 3D prinditud lüliti ja proovida, kas mikronupp mahub sinna sisse. Seejärel on vaja võtta 3,5mm mono või stereopistikuga audiokaabel ning puhastada juhtme ots kaablilõikustangidega ca 0,5mm. Juhe tuleb tõmmata läbi 3D prinditud lüliti augu ning läbi tõmmatud osa külge tuleb teha sõlm, et juhe august tagasi ei jookse.
Nüüd tuleb võtta mikronupp ning mõõta multimeetriga, kumba pidi on nupul jalad koos ning kumba pidi lahku. See on vajalik selleks, et teada, millise jala külge millist juhet joota. Kui on vooluring, siis takistus on väike. Juhtme otsad tuleb joota üks ühele poole ja teine teisele poole. Kui juhe on nupu külge joodetud, siis asetada mikronupp 3D lülitis oma pesasse ning peale panna vedru, enne kui 3D lüliti kinni keerad. Kui vedru pole õige suurusega, siis lõigata ta lüliti jaoks sobivaks. 3D lüliti keeratakse kinni ja toode on kasutuskõlblik.
6. Otseühendus
Vajaminevad tooted:
Montaažijuhe
Tina jootmiseks
Jootmiskolb
Multimeeter
Kaablilõikustangid
Õmbluse harutaja – niit,nõel
3.5mm mono pesa kaablile
Seda ühendust on vaja teha siis, kui tootel on all on/off lüliti, kuid käima saab panna toodet ka teisest kohast (näiteks käest või kõhust). Seljuhul ei saa patarei segajat kasutada vaid tuleb tootele teha otseühendus.
Harutage juhtmete juures olev õmblus lahti, et saada kätte mänguasja sees olevad juhtmed. Kui juhtmed käes, siis tuleb need pooleks lõigata. Mõelda võiks sellele, kas soovitakse jätta teisest kohast käima käiv nupp alles või mitte. Olemasoleva nupu funktsionaalsuse allesjätmiseks ja uue nupu lisamiseks tuleb uus nupp lisada paralleelselt olemasolevale. Olemasoleva nupu külge minevad juhtmed tuleb läbi lõigata ning otsad puhastada. Lisatava nupu puhastatud otstega juhtmed ühendada kokku olemasolevasse nuppu ja mänguasja juhtelektroonika külge minevate juhtmetega, nii, et tekib kaks kolme juhtme ühendust. Mänguasja lülitavad nüüd sisse/välja mõlemad nupud. Kui tahate olemasoleva nupu välja jätta, siis tuleb kasutada neid kahte juhtmeotsa, mis on ühendatud seadme kontrolleri või vooluallikaga. Kasutatavad kaks juhtme otsa tuleb ära puhastada kaablilõikustangidega. Seejärel tuleb lõigata kaks sobiva pikkusega kiulist montaažijuhet 0,14mm. Samuti puhastada ära kaks otsa kaablilõikustangidega ning ühendada montaažijuhtme puhastatud otsad, mänguasja juhtmete puhastatud otstega. Kui otsad on ühendatud siis tõmmata ühendatud otstele peale tremolüüs, et juhtmed omavahel tugevamalt kinni püsiksid ja oleksid vastupidavamad. Puhastada tuleks ka montaažijuhtme teised otsad. Seejärel on vaja 3.5 mm mono pesa kaablile ning see tuleks lahti keerata. Vedruga poolest tuleks läbi tõmmata juba puhastatud otstega juhtmed ning mono pesa teise poole külge tuleks joota need mõlemad juhtme otsad. Joota tuleks nii, et üks juhtme ots läheks maanduse ja parempoolse kanaliga kokku ja teine juhtme ots vasakpoolse kanaliga kokku. Lõpuks keerad mono pesa mõlemad pooled omavahel kinni. Toode on valmis.
Kokkuvõte
Käesolev metoodiline materjal on valminud ELU projekt “Õpime mängides” grupi “Eriliste laste erilised lelud” liikmete Maiken Soosalu, Epp Teekivi, Britt Puusepp (alushariduse pedagoogid) ja Jaanika Mürk, Annika Nässi (eripedagoog-nõustajad) poolt. Elektriliselt aitas mänguasju kohandada TLÜ Digitehnoloogiate Instituudi süsteemiadministraator Tanel Toova ja Eesti Tegevusterapeutide Liidu abiesimees Anne-Mari Rebane.
Nelja toote kohandamiseks läks grupil aega 7 tundi. Kõikide toodete kohandamise eelarve oli 60 eurot ehk ühe toote maksumuseks oli ca 15 eurot.
Ükski projektis osalenud neiu ei olnud varem kokku puutunud elektritööga. Projekti käigus jõuti teadmisele, et kohandatavatel leludel on palju sarnaseid toiminguid ning töövõtteid on lihtne omandada. Raskeimaks katsumuseks oli jootmine. Kõik tooted katsetati erivajadusega laste peal ning kõige kasutajasõbralikumaks osutus CD-lüliti, mis oli madal, lai ja tundlik juba nõrga vajutuse korral.
03.04.2019 käisime koostöös TLÜ Digitehnoloogia Instituudi süsteemiadministraatori Tanel Toova’ga ja Anne-Mari Rebasega TLÜ nutilaboris mänguasju ümber kohandamas.
Aitäh Tanelile ja Anne-Marile meie juhendamise eest!
Valmislüliti ümberkohandamine3D prinditud lüliti ümber kohandamine3D prinditud lüliti kohandamine
Käisime ja tutvusime 3D printeri ja tema tööpõhimõtetega. Aitäh TLÜ Digitehnoloogia Instituudi süsteemiadministraator Tanel Toova’le, kes meid vastu võttis.
Tutvume 3D printeriga ja sellega, mida on võimalik printida.Uurime lähemalt kuidas 3D printer töötab.Valmis prinditud lüliti, mis vajab veel kohendamist.Uurime, kuidas 3d printer töötab.3D printeri printimispeaJuhtmed millest valmivad tooted.
Tsitaat:Puudega lapsele on
parim mänguasi selline, mis on valmistatud just talle ja tema eripära
arvestades.
Erilised lapsed
vajavad erilisi mänguasju
Annika Nässi,
Tallinna Ülikooli eripedagoog-nõustaja magistriõppe tudeng
Poodide
mänguasjariiulid on pilgeni asju täis, igas vanuses ja erinevate huvidega
lastele – alates kaisukatest kuni elektriliste mänguasjadeni välja. Viimased
eeldavad enamasti head peenmotoorikat, silma ja käe koostööd, liikuvust ning
tasakaalu. Kahjuks kõigile ei ole loodus kinkinud neid omadusi. Kas
erivajadusega lapsed peaksid elektrilistest mänguasjadest loobuma? Tallinna
Ülikooli tudengid tõestavad vastupidist!
Ka erivajadusega laps peaks
saama mängida neid arendavate mänguasjadega. Just selle mõttega alustasid ELU
kursuse raames elektrooniliste mänguasjade kohandamise projekti „Õpime
mängides“ alushariduse pedagoogid Britt Puusepp, Maiken Soosalu, Epp Teekivi ja
eripedagoog-nõustajad Jaanika Mürk ning Annika Nässi.
Missugune peab
olema erilise lapse lelu?
Kärt Mere 2006. aasta artikkel
“Puudega laps ja mänguasi” toob välja, et puudega lastele mänguasjade valimisel
ja valmistamisel on oluline arvestada lapse eripäraga ja kasutada erineva sisu,
tekstuuri ja suuruse ning kujuga lelusid. Puudega lapsele on parim mänguasi
selline, mis on valmistatud just talle ja tema eripära arvestades. See info
aitas projekti meeskonnal poest välja valida kohandamiseks vajaminevad
lelud. Peab ütlema, et see oli raske ja aeganõudev ning sobivaid mänguasju
otsiti kaua. Järgmiseks koguti infot kohandamise kohta. Saadi teada, et poes
müüakse valmislahendusena sobivaid lüliteid, mida on võimalik koheselt
mänguasjale lisada, kuid see teeb ühe mänguasja lisamaksumuseks umbes 90 eurot.
Kuna summa tundus tohutult suur, siis otsustati kohandada elektrilisi mänguasju
nii odavalt kui võimalik. Projekti kogusummaks sai 100 eurot, mille eest osteti
erinevaid elektroonika detaile: patareisid, vedrusid, juhtmeid, kruvisid. ELU
grupp koosnes neidudest, kellel polnud eelnevalt ühtegi kokkupuudet
elektritööga. Projekti õnnestumisele panustas TLÜ
süsteemiadministraator Tanel
Toova, kes aitas osta õiged vahendid, tutvustas materjale, elektroonilisi
termineid ja töövõtteid. Õpiti kasutama lülitite tootmiseks vajaminevat 3D
printerit ning kohandati hüppav ja haukuv koer, laulev põhjapõder, õppemäng
tornaado ja palle viskav elevant. Kõik mänguasjad said külge suure lüliti,
mille abil saab kohmaka peenmotoorikaga laps iseseisvalt elektrilise
mänguasjaga mängida.
Nüüd, kui grupp on oma tooted
valmis saanud, külastatakse Käo ja Tondi Põhikooli, kus tutvustatakse
kohandatud mänguasju ja testitakse nende vastupidavust. Projekt lõpeb maikuus,
mil toimub lõppüritus Eesti Puuetega Inimeste Kojas, kus jagatakse saadud
kogemusi.
Kuidas projekt sündis?
Mõned aastad tagasi alustas
Tallinna Ülikool (TLÜ) uue kursusega ELU, mis on erialasid lõimiv projekt, kus
erinevate erialade üliõpilased tulevad kokku ja lahendavad üheskoos ühiskonnas
tekkinud murekohti. Jaanuaris 2019 kogunes projekt „Õpime mängides“ Sirje Piht
ja Tiiu Tammemäe juhendamisel. Esimesel kohtumisel tutvustas Anne-Mari Rebane
Eesti Tegevusterapeutide Liidu ja Eesti Puuetega Inimeste Koja ühisettepanekut
mänguasjade elektroonilise kohandamise võimaluste kaardistamisest.. Mida tasub proovida ning milline lahendus ei jää kestma?
Olen Annika Nässi. Olen eripedagoog-nõustaja magistrant. Eelnevalt (2014 – 2017 a ) olen õppinud TLÜ Rakvere kolledžis alushariduse pedagoogiks. Olen ELU projekti Õpime mängides „Elektriliste mänguasjade kohandamine erivajadusega lastele“ juht.
Töötan igapäevaselt erivajadusega lastega vanuses 3 – 15a. Minu jaoks on tähtis, et erivajadusega lapsed areneksid ja saaksid olla võimalikult kaasatud tavalaste sekka. Projekt on mulle tähtis, sest näen mänguasjade turul kohandatud lelude vajadust. Uus oskus, elektroonika valdkonnas, arendab mind kindlasti positiivsel moel.
Epp Teekivi
Epp kirjutab enda kohta nii:
Olen Epp Teekivi ja õpin Tallinna Ülikoolis alushariduse pedagoogiks. Olen oma elus teinud igasuguseid põnevaid töid ja erinevate tööde käigus olen kokku puutunud päris paljude erivajadustega lastega. Olen mõelnud palju selle üle, kuidas nende elu ja igapäevatoimetusi saaks muuta kergemaks ja põnevamaks. Seetõttu tundus ja tundub siiamaani antud ELU projekt põnev ja väljakutseid pakkuv. Olen ELU projekti Õpime mängides „Elektriliste mänguasjade kohandamine erivajadusega lastele“ liige ning minu ülesanne on veel selles, et see koduleht toimiks ja info oleks kõigile kättesaadav.
Maiken Soosalu
Maiken kirjutab enda kohta nii:
Olen Maiken Soosalu ja õpin Tallinna Ülikoolis alushariduse pedagoogiks. Olen ELU projekti Õpime mängides „Elektriliste mänguasjade kohandamine erivajadusega lastele“ liige. Antud projekt on huvitav, kuid samas ka vajalik, sest on oluline, et erivajadustega lapsed oleksid võimalikult palju kaasatud tavalaste sekka. Usun, et õpin ka ise palju uut ja põnevat juurde, selle projekti käigus.
Britt Puusepp
Britt kirjutab enda kohta nii:
Minu nimi on Britt. Olen 22 aastane. Töötan lasteaias õpetajana. Armastan loodust, loomi ja aidata neid kellel abi kõige rohkem on vaja. Naudin tööd lastega ja katsetada uusi asju.
Jaanika Mürk
Jaanika kirjutab enda kohta nii:
Olen Jaanika ning õpin Tallinna Ülikoolis eripedagoog- nõustajaks. Minu eelnev haridus on sotsiaaltöö valdkonnas. Olen ELU projekti Õpime mängides „ Elektriliste mänguasjade kohandamine erivajadustega lastele“ liige. Olen töötanud raske ning sügava vaimupuudega õpilastega ning hetkel olen lihtsustatud õppekaval õppivate laste õpetaja. Erilised lapsed on mulle väga südamelähedased ja ma naudin nendega koosveedetud aega. Arvan, et igal lapsel on õigus mängule ning meie projekti eesmärk ongi pakkuda mängurõõmu ka kõige nõrgematele lastele. Lastele kelle peenmotoorika on nõrk või jäsemed moondunud.
Kohandatud lelud puuetega lastele. 